Õpiabi on ajutiste ainealaste õpiraskuste ja väljakujunemata õpioskustega ning logopeediliste probleemidega õpilaste jaoks ette nähtud võimalus toetada õpilaste arengut ja aidata kaasa põhihariduse õppekava omandamisele. Õpiabi rühma võetakse õpilane vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel ja kooli direktori otsusel.

Alus HTMm 23,12,2010 nr 76.

Õpiabi tunnid toimuvad vastavalt kooli võimalustele vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel toimuvad mõned tunnid ka pärast ainetunde.

Õpiabi tundides korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude olemusest. Arendatakse ka õpilase kognitiivseid oskusi ning eripedagoogiliste võtete abil kujundatakse õpioskusi ja – vilumusi.

Õpiabi tunnid on korrektsioonilise suunitlusega, tunni sisuks on õpilaste psüühiliste protsesside, tunde- ja tahtevalla ning õpioskuste arendamine. Õpioskus on oskus kuulata ja olla asja sees. Spetsiifilised õpiraskused on:

  • düsleksia ehk lugemishäire
  • düsgraafia ehk kirjutamishäire
  • arvutamisvilumuste häire
  • või ka nende kombinatsioon.

Läbi kognitiivsete oskuste saab parandada neid õpiraskusi. Kognitiivne areng tähendab:

  • Olulise eristamist mitteolulisest, õppematerjali mõtestatud tajumist
  • Kuuldu ja loetu sisu mõistmist
  • Analüüsi, sünteesi ja võrdlemise oskust
  • Vahendatud omandamist, töö- ehk operatiivmälu
  • Produktiivset reprodutseerimist
  • Arutlevat mõtlemist, so. oskus luua põhjus- tagajärg seoseid
  • Metakognitsiooni so. arusaamine oma kognitiivsest tegevusest.

Arendamist võivad vajada:

  • Taju-kui laps ei suuda eristada tähekujusid võib ilmneda lugemisraskus.
  • Tähelepanu- kui õpilane ei suuda tunnis tähele panna õpetaja töökorraldusi, kannatab ülesande sooritamine.
  • Mälu- kui lapse pikaajaline mälu on kehv, ei suuda ta uusi teadmisi omandades luua seoseid varemõpituga ja mõistmine võib jääda puudulikuks.
  • Mõtlemine- kui õpilane ei suuda tekstülesandes eristada olulist ebaolulisest, ei teki tal kirjeldatud olukorrast terviklikku kujutluspilti ja ta ei suuda leida õiget lahenduskäiku.
  • Kõne ja suhtlemine- kui sõnavara on väike, sõnatähendused ebatäpsed ja lauses esineb agrammatisme, võib tekkida raskusi nii kirjaliku kui ka suulise eneseväljendamisega.
  • Tundevald ja tahtevald – uute teadmiste omandamise vajaduse tunnetamiseks on vajalik luua õpimotiiv.
  • Psühhomotoorika- kui õpilasel on raskused kontsentreerumisega , kiirelt ja täpselt tegutsemisega ja ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumisega, võib tal tekkida raskusi ülesande sooritamisega etteantud aja piires.